Aaretesaar on ammu sahtlis olnud idee, mis reaalselt netivalgust näinud 2008 aasta alguses.

Eesti on täna veel see riik, kus napib karjäärinõustamist, adekvaatset teavet tööjõuturust, mis oleks abistavam kui müüdid.

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis juba 2002 aastal unistasin sümpaatsetest karjäärinõustamiskeskustest pikituna linna peale – et astud sisse ja lausud: tere, mina siin. Toona CV-Online`s töötades oli peamiseks teemaks tööotsijate teadlikkus oma soovidest ja töökohtadest, kuhu kandideerida.

Olukord tööturul muutub, ent vajadus kellegagi oma tööalaseid valikuid arutada ja inspiratsiooni või kindlustunnet saada, jääb.  Aaretesaares ei räägita ainult sellest, kuidas palka küsida, vaid ka sellest, kuis oma elu harmooniliselt luua nii, et poleks piinavalt valus sihitult elatud aastate pärast (Nikolai Ostrovski „Kuidas karastus teras“).

Idealiseerides võiksin pealkirjastada tegutsemise mõtte: kuidas tööga õnnelikuks saada. Pragmaatiliseks jäädes: kuidas oma eluga rohkem rahul olla.  

Loe lisaks: